MÄRGUKIRI EESTI VALITSUSELE JA AMETKONDADELE
Adressaat: Eesti Vabariigi Õiguskantsler, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu vaktsiinijärgsete
terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, Tervise- ja tööminister, Ravimiamet, Haigekassa
Teadmiseks: Eesti Vabariigi President, Riigikogu juhatus, fraktsioonid, haiglad, Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Perearstide Selts, Teadusnõukoda, Terviseamet
Kellelt: Riina Kütt, MTÜ Ikkagi Inimesed
Kuupäev: 15. detsember 2022
Andmed: Märgukirja pikkus on 22 lehekülge. Seonduvad dokumendid on viidatud allmärkustena.
Teema: Eesti Vabariik ei käitu vaktsiinikahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina
Teadmiseks: Eesti Vabariigi President, Riigikogu juhatus, fraktsioonid, haiglad, Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Perearstide Selts, Teadusnõukoda, Terviseamet
Kellelt: Riina Kütt, MTÜ Ikkagi Inimesed
Kuupäev: 15. detsember 2022
Andmed: Märgukirja pikkus on 22 lehekülge. Seonduvad dokumendid on viidatud allmärkustena.
Teema: Eesti Vabariik ei käitu vaktsiinikahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina
LÜHIDALT
1. Vaktsiinikahjude hüvitise regulatsioon ei ole praktikas õiguspäraselt rakendatav ning välistab õigustatud isikute võimaluse hüvitist saada suures ulatuses. Seega ei käitu Eesti Vabariik COVID19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina. 2. Poliitiline tahe maksta COVID-19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimestele lihtsustatud korras kahjuhüvitist selleks, et suurendada usaldust vaktsiinide vastu ning parandada seeläbi inimeste soostumust vaktsineerida ei realiseeru.
3. Kahjuhüvitamise süsteem ei toimi eesmärgipäraselt, kuna see eeldab vaikimisi, et kõik vajalikud eeldused (nt dokumenteerimise õigsus ja põhjalikkus, teadaolevad kõrvalmõjud, diagnostika kiirus jms) õige tulemuseni jõudmiseks on täidetud, kuid tegelikult on igas süsteemi komponendis olulisi vajakajäämisi, mida hüvitamisotsust tehes ei arvestata.
4. Düsfunktsionaalse vaktsiinikahjude korvamise süsteem kahjustab eelkõige vaktsineerimise järgselt tervisekahjustuse saanud inimesi, kes ei saa vajalikku toetust, aga ka suure halduskoormuse all ägavaid ametkondi, kes teevad tohutul hulgal kaheldava väärtusega tööd ning lisaks tekitab usaldamatust vaktsineerimise vastu ühiskonnas tervikuna.
ETTEPANEKUD
1. Muuta vaktsiinikahjude hüvitamist reguleerivaid õigusakte: ravimiseadust ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määrust nr 36 ,,Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused’’, nii, et neis ei oleks vastuolusid, need oleksid üheselt mõistetavad ja täidaksid seaduse tasandil määratletud eesmärki.
2. Luua ekspertidest koosnev töörühm vaktsineerimise kõrvaltoimete hindamise metoodilise juhendi väljatöötamiseks ning teha hindamise metoodika avalikuks. Muuta vaktsiinikahjustuste hindamine seadusele vastavaks ja objektiivseks ning COVID-19 vaktsiinide ja vaktsineerimise konteksti eripära arvesse võtvaks. Hinnata seni menetletud kahjuhüvitise taotlused uuendatud õigusaktide ja metoodika alusel ümber.
3. Moodustada teadlastest ja meedikutest diagnoosimis- ja uurimisrühm selleks, et vaktsiini kõrvaltoimete all kannatajad saaksid kiiresti tõhusat abi ning et koonduks info võimalike kõrvaltoimete diagnoosimise ja nende ravimise kohta ning väheneks meditsiinisüsteemi koormus.
4. Viia ajalises seoses vaktsinatsiooniga tekkinud tervisehäirete ja nende dokumenteerimise osas läbi sõltumatu uuring ning võimalike kõrvaltoimete raporteerimise protsessi osas järelevalvemenetlus.
1. Vaktsiinikahjude hüvitise regulatsioon ei ole praktikas õiguspäraselt rakendatav ning välistab õigustatud isikute võimaluse hüvitist saada suures ulatuses. Seega ei käitu Eesti Vabariik COVID19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina. 2. Poliitiline tahe maksta COVID-19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimestele lihtsustatud korras kahjuhüvitist selleks, et suurendada usaldust vaktsiinide vastu ning parandada seeläbi inimeste soostumust vaktsineerida ei realiseeru.
3. Kahjuhüvitamise süsteem ei toimi eesmärgipäraselt, kuna see eeldab vaikimisi, et kõik vajalikud eeldused (nt dokumenteerimise õigsus ja põhjalikkus, teadaolevad kõrvalmõjud, diagnostika kiirus jms) õige tulemuseni jõudmiseks on täidetud, kuid tegelikult on igas süsteemi komponendis olulisi vajakajäämisi, mida hüvitamisotsust tehes ei arvestata.
4. Düsfunktsionaalse vaktsiinikahjude korvamise süsteem kahjustab eelkõige vaktsineerimise järgselt tervisekahjustuse saanud inimesi, kes ei saa vajalikku toetust, aga ka suure halduskoormuse all ägavaid ametkondi, kes teevad tohutul hulgal kaheldava väärtusega tööd ning lisaks tekitab usaldamatust vaktsineerimise vastu ühiskonnas tervikuna.
ETTEPANEKUD
1. Muuta vaktsiinikahjude hüvitamist reguleerivaid õigusakte: ravimiseadust ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määrust nr 36 ,,Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused’’, nii, et neis ei oleks vastuolusid, need oleksid üheselt mõistetavad ja täidaksid seaduse tasandil määratletud eesmärki.
2. Luua ekspertidest koosnev töörühm vaktsineerimise kõrvaltoimete hindamise metoodilise juhendi väljatöötamiseks ning teha hindamise metoodika avalikuks. Muuta vaktsiinikahjustuste hindamine seadusele vastavaks ja objektiivseks ning COVID-19 vaktsiinide ja vaktsineerimise konteksti eripära arvesse võtvaks. Hinnata seni menetletud kahjuhüvitise taotlused uuendatud õigusaktide ja metoodika alusel ümber.
3. Moodustada teadlastest ja meedikutest diagnoosimis- ja uurimisrühm selleks, et vaktsiini kõrvaltoimete all kannatajad saaksid kiiresti tõhusat abi ning et koonduks info võimalike kõrvaltoimete diagnoosimise ja nende ravimise kohta ning väheneks meditsiinisüsteemi koormus.
4. Viia ajalises seoses vaktsinatsiooniga tekkinud tervisehäirete ja nende dokumenteerimise osas läbi sõltumatu uuring ning võimalike kõrvaltoimete raporteerimise protsessi osas järelevalvemenetlus.
Lisa kommentaar
Väga hea ja põhjalik olukorra kirjeldus, mõtlemapanevad näited. Kas või kuidas on sellele tänaseks vastatud või reageeritud? Lisan siia, et vaktsiinikahjustuse välistamiseks on arstid teinud isegi selliseid kurioosseid samme, et kirjutanud epikriisi välja mõeldud diagnoose, mida patsiendil ei ole olnud ei enne ega pärast vaktsineerimist. Ning koordinatsioonihäiretest tekkinud komistamisepisoode on püütud seletada ligi 40 aasta taguse pahkluuvigastusega (kuigi kogu vahepealse aja on inimene suutnud komistusteta kõndida).
8. märts 2023