Minu lugu on väga sarnane hr Heiko Sepa looga, mis on kättesaadav lisatud lingilt.

Mind ei sundinud otseselt vaktsineerima keegi. Olen alati meditsiini ja vaktsiinidesse uskunud ja kuna piirangud olid nii ära tüüdanud, läksin aprillis 2021 rõõmsal meelel oma esimest Comirnaty vaktsiini saama. Olin lugenud vaktsiini kõrvaltoimetest (neid ei olnud siis veel ulmeliselt palju). Pereõde tegi süsti ja rääkis mida pole kasulik paar päeva süüa ja juua. 5 minutit pärast süsti läks näo alumine pool, keel ja nina tuimaks nagu oleks hambaarstil tuimestuse saanud. Mainisin pereõele kõrvaltoimest, tema ütles, et see ei tähenda midagi ja võib koju minna. Arsti ei olnud kohal. Ebameeldiv tunne kestis paar tundi ja läks üle.

Õhtul tekkis suur peavalu, neeru piirkonda lõi tugeva valu ja urineerimise kinni, õhku polnud, hingata oli raske. Tol ööl ei saanudki voodi. Arvasin, et põiepõletik, istusin kuumas vees, jõin teesid ja potilt kaugemale ei saanud, seedimine oli ka sassis ja valu mis tekkis oli väga jube. Järgmise päeva lõunaks hakkas uriin umbes 5 mg koguste kaupa tilkuma, aga valu oli endiselt meeletu. Helistasin perearstile, kes kirjutas antibiootikumid, millest küll mitte mingit kasu polnud, analüüs oli korras.

Kahe vaktsiini doosi vahel sain iga paari nädala tagant uued antibiootikumid, põieprobleem järgi ei andnudki. Lisandusid suvalistel aegadel südamekloppimise hood, kõrvus hakkas vilistama ja liigesed läksid nii valusaks, et ei saanud enam kõndida. Sain hormoonsüsti puusaliigesesse, mis pisut aitas, põlved läksid paiste, käisin EMO-s, põletikus olid samuti hüppeliigesed ja kannapiirkond.

Mul tekkis kahtlus, et äkki siiski põhjustas vaktsiin midagi, sest muud uut ravimit või situatsiooni polnud. Kontrollimisel oli kõik korras, peale liigeste põletiku, mida uuringud näitasid. Kõik arstid, aga kellele julgesin avaldada kahtlust, et äkki polnud vaktsiin minu kehale hea, mõistsid mu hukka, et kuidas ma üldse nii rumalalt suudan mõeldagi kuigi mulle pole ükski arst kunagi ärevushäiret, depressiooni või mõnda muud neuroloogilist probleemi tuvastanud, ega ühtegi neuroloogilist ravimit määranud.

Enne teist vaktsiini doosi usutlesin ikka veel perearsti kõrvaltoimete asjus, aga tema oli endiselt sama meelt, et vaktsiin on ülihea ja mingeid kõrvatoimei ei eksisteeri.

Mai lõpus 2021 sain seega teise doosi Comirnaty vaktsiini ja siis veel suurem hullumaja alles hakkas. Kõik vana kordus täpselt samamoodi, uriin oli veel pikemalt kinni ja edasi tuli nii ööl kui päeval iga 15 min tagant potil käia. See oli kohutav võitlus elu ja surma vahel - mitu kuud täiesti magamata, valudes, jõuetu, kõrvades vilin, pähe tagus kui piksenooli, jalalabad/käed jääkülmad, kuuma- ja külmahood vaheldumisi, öösel jalgades krambid ja jalad surisesid kogu aja nagu oleks kibedat särisevat vedelikku täis varbaotstest puusadeni valatud, ära hakkasid "kaduma" eespoolsed reielihased, käia ei saanud, jalad lihtsalt mõne sammu astumisel olid täiesti lödid. Kehatemperatuur püsis 35 kaadi juures. Ma ei suutnud enam mitte midagi teha, igal õhtul läksin magama teadmisega, et hommikul enam ei ärka. Perearst kirjutas pidevalt uusi antibiootikume ja suunas erinevatele ravidele, mis mitte midagi ei aidanud. Kõik oli täiesti lootusetu. 

Sügisel kui veidike käia suutsin, käisin kõik võimalikud arstid läbi, tegin igasuguseid uuringuid ja analüüse, mitte kuskilt mingit viga ei leitud. Haiglas küll liigeste põletikule keegi vastu vaielda ei saanud ja professor ütles, et ei saa välistada ka reaktiivset artriiti. Mitte keegi ei kahelnud haiglas, et mu kaebused ei võiks olla põhjustatud vaktsiinist, aga seda ainult nelja silma jutuga, digilukku sellest ei kirjutanud keegi sõnagi. Öeldi ainult, et edasi vaktsineerida ei soovitata.

Olin enne Covidi pandeemia algust väga liikuv, just iga päev käisin 10+ km kepikõnnil, 2 korda nädalas peotantsutrennis ja töödki oli väga palju. Miski ei olnud raske. Mul oli eelnevalt diagnoositud küll hüpertoonia, aga kerge vererõhurohi hoidis selle kenasti kontrolli all, samuti 2 tüübi diabeet, mis samuti oli kontrolli all ja ei tekitanud mitte mingeid vaevusi. Mõned aastad tagasi olin saanud küll töövõimetuse operatsioonijärgselt, kuid need kaebused ei ole antud teemaga seotud ja said eriala spetsialisti poolt samuti üle kontrollitud ning olid korras. Olin suutnud ennast juba nö maksimaalselt uuesti üles töötada ja tervis oli enam vähem korras ning äkki korraga läks kõik uuesti uppi.

Tegin ise vaktsiini kõrvaltoime teatise, ka vaktsiinikindlustuse taotluse, mis muidugi sai negatiivse vastuse. Kõik kaebuste põhjused on pandud varasemate seisundite süüks ja kirjas on, et vaktsiinist kohe kindlasti midagi põhjustatud olla ei saa.

Minul jääb õhku küsimus, et kui on teadmine, et olidki varasemad vead ja vaktsiin ei pruugi hästi mõjuda, kust siis meditsiin võtab õiguse teha haige inimese olukorra veelgi halvemaks? Miks ma enne sain nii palju kõndida, kõike teha ilma vaevusteta ja äkki peale vaktsiini oli korraga kõigel kriips peal? Miks kabineti seinte vahel perearst vaatab mulle otse silma ja ütleb, et kõik see oleks võinud tulla mulle 20...30 aasta pärast või poleks tulnud üldse kui poleks vaktsineerinud? Miks kirjutatakse digilukku, et ma iga päev kõnnin 2...3 km kui kabinetis räägin, et ma ei saa üle 20... 30 meetri käia? Miks osad perearstid kardavad vaktsiinist kahju saanud inimesi kui tuld? Miks arst ütleb mulle kabinetis, et see on vaktsiini kõrvaltoime kindlasti, tal omalgi probleemid jne jne, neid näiteid on palju. Hiljem kui digilugu ise loen, pole kriipsugi sellest jutust, pigem arst, kes väitis mulle, et tal omal on ka kõrvaltoimed, kirjutab oma epikriisi lõppu, et ta ei usu, et kaebused on vaktsiinist. Kuidas on nii võimalik?!

Minu jaoks jääb mõistatuseks kes andis arstidele kohustuse, et kõik mida kabinetis räägitakse vaktsiiniga seoses jääb kabineti seinte vahele ja patsiendi kaebusi pannakse kirja moonutatult. Kuidas ma saan veel meditsiini uskuda kui lähen nt arsti juurde, kaeban peavalu, aga hiljem loen digiloost, et mul oli hoopis kõht lahti.

Nüüd ma olen jõuetu ja jalutu, kes võib veel unistada jalgsi pika maa läbimisest või veel enam tantsu trennidest. Kõrvus vilistab endiselt, südamekloppimise hood on küll harvemaks jäänud, aga mälu on kehva ja jalad surisevad endiselt ning on nõrgad.

Tänu MTÜ "Ikkagi inimesed" väga kaastundlike ja tublide inimeste kogemuste jagamisele olen ma saanud tänu era- ja biokliinikute abile olukorda veidi paremaks, mis on küll väga kulukas, aga pole valikuid ... nii nagu ka 18.10.2022 konverentsi pealkiri ütleb " Haigeks teeme tasuta, aga terveks ravimine on su enda asi....".

Siinkohal tahangi südamest tänada imelist pr Merje Sumbergi, kelle soovitusel ja abiga sain ma juba sellel suvel natuke liikuda!

Samuti on alati ja igal pool toeks pr Riina Kütt - hea on teada, et maailmas on olemas nii suurepäraseid inimesi, kes teevad sellist rasket tööd täiesti tasuta ja nii pühendunult! Aitäh, armas Merje ja Riina! Me elame veel!